Ansambel Pajuke ehk kuidas kõik algas „Ümber hetke“ „Tere Arvo, mul on plaanis stuudios mõned oma uued lood salvestada. Kas sa oled nõus trumme mängima?“ Umbes selline vestlus toimus toimus meie vahel 1988 a. paiku Vanalinna muusikamaja hoovis. Ma ei tea miks Arvo minuga nõus oli, aga meie koostöö sujus hästi. Täiesti sihitu loominguline tegevus jättis maha kummalise jälje Eesti Raadio fonoteeki – terve rida otsata ja alguseta „ seenemuusikat“ millele ei osanud nime anda ei meie ega meie sõbrad-tuttavad. Samas oli kogu selles tegevuses justkui mingi programm. Minu ja ka Arvo soov oli kaasata lindistustele veel teisigi tuttavaid muusikuid – meile tulid appi Taniel Kirikal ja Svea Juhkum vanamuusikaansamblist Linnamuusikud, kus meiegi Arvoga lühikest aega mängisime. Kuskilt ilmus kohale In Spe bassimees Vello Annuk ja lõpuks õnnestus isegi Erkki-Sven Tüür oma uue Rolandi sündiga stuudiosse saada. Ei puudunud ka spetsiifiline meesvokaal – kontratenor Toomas Volkman. Mul on selgelt meeles see nõutuse tunne - noorena olin kogu aeg mõelnud, et küll siis teeks vinget muusikat, kui vaid võimalusi oleks... Nüüd ühel hetkel oli kõik justkui olemas, ainult ei teadnud mida selle kõigega peale hakata – akustiline ja elektrikitarr, lauto, viiul, plokkflööt, basskitarr (ka poognaga), keskaegne fiidel, kontratenor, trummid, kellamäng ja süntesaator. Kuidas küll kogu see kupatus kokku panna? Peale pikka pusimist ehk salvestamist-lõikamist-salvestamist-miksimist valmis tsükkel „ Ümber hetke“, mis minu jaoks oli selgelt varakristliku alltektsiga ekperimentaalne muusika, sündinud stuudios ja sinna ka maetud. Aamen... R. J Mp3 - Paljuke / Preeria Kohtumine Hakatuseks jaotame inimesed kohe kaheks ära. Et oleks lihtsam. Ühed oskavad rääkida anekdoote ja tsiteerida filosoofe, teised mitte. Mulle meeldivad esimesed. Sest nagu näeb ette üks tihti ainueestlaslikuks peetav loomuomadus – tõelised väärtused on ikka need, mis endal puuduvad. Mul on niisiis tsiteerimisega raskusi. Kas eksistentsialistid õpetasid eksisteerimist? Kas Platon oli see, kes jutlustas platoonilist armastust? Kas Kristus õpetas kristlust? Buddha budismi? Sarnase probleemi ees olen ka siis kui oleks vaja ,,tsiteerida" mõnda olukorda . Suunan pilgu kaugusse kuid silmapiir muutub uduseks ja üksikasju ei näe. Eriti kui see on toimunud ammu (näete nüüd – isegi kuupäev ei tule meelde). Ju see vist millalgi 1987 paiku oli. ,,Ruja" oli juba mõnda aega tagasi pauguga katki läinud ja teatud laadi tegevusetuse paine oli teatud viisil mu meeli rõhumas. Kas ma seisin Vanalinna Muusikamaja ees, olin sealt väljunud või olin sisenemas, ei tea, aga üks on kindel – üks järgmine hetk me rääkisime Robertiga (kes oli sinna sisenemas või oli juba väljunud või...) J.J.Cale'ist, King Crimsonist, Eno'st, Fripist ja kõigest muust ilmas juhtuvast. Ja muuseas selgus ka, et Robertil on paar mõtet, mida võiks Eesti Raadio stuudios salvestada. Ma ei saa teha nüüd midagi muud kui püüda tsiteerida selle kohtumise tunnet. Mäletan muljet, et Robert on vastupidiselt minule üks mees, kes läheb. Selline Minev. Enda kohta arvan, et olen vist rohkem selline Olev. Ja muidugi olin ma ka kohe valmis koostööks, sest peale muu tundus Robert ka täiesti lahtise meelega olevat, mis on eeldus hea muusika tekkimiseks, seda vähemalt minu arvates. Stuudiotöö nägi välja nagu esmamulje lubas. Esimese salvestusperioodi suurimaks väärtuseks võibki pidada protsessi ennast. Tulemusega pole osanud senini midagi mõistlikku peale hakata. Oli tõeline eksperimenteerimisrõõm ja vabadus. Nimetasime loomingulise koosluse ,,Pajukeseks", kaasasime suurepäraseid muusikuid ja andsime mitmeid kontserte. Valitseva loomingulise õhkkona tõestuseks oli see, et tegin oma elu esimesed kaks lugu just,,Pajukeses". Esitasime neid Pärnu ,,Fiestadel" ja tunne oli teadagi uhke. ,,Pajukese" aktiivse tegevuse lõpp seostub mul enamvähem ansamli ,,777" tekkega. Aga sellest mõni teinekord. A. U Mp3 - Pajuke / Luigelend Ükskord Haapsalus Kuursaali lähedal oli välilava, kus toimusid suvised kontserdid a' la polkast rockini. Ei tea, kuidas me sinna sattusime, aga kontsert toimus ja Fragile müristas nii mis hirmus. Peale esinemist asus Tõnu Talve oma installatsioone ja pilte maha võtma, Arvo tõmbas pisut hinge ja tegi suitsu – trummide kokkupanemine on ju terve igavik... Minagi kõndisin lavalt maha ja läksin natukeseks tuulutama. Ilus soe õhtupoolik oli mere äärde turiste meelitanud. Kaks soome keelt kõnelevat härrasmiest olid tavalisest rohkem kurraasi täis ja tuigerdasid lavale lähemale. Enne, kui mõelda jõudsin, istus üks mies juba minu toolil ja võttis statiivilt akustilise Ovation kitarri. Ju ta mõtles, et mängib lihtsalt mõne akordi .. Sain aru, et kurjaga siin hakkama ei saa, las proovib pealegi ja küll läheb oma teed. Mies asetas sõrmed väga, väga pikkamööda paika ja püüdis mängida lihtsat G-duur akordi. Ilusa akordi asemel kõlas aga üsnagi dissoneeriv klaster – põhjus selles, et minu kitarr polnud standardhäälestuses, vaid kvintides. Mies pobises midagi omaette, proovis veel korra ja pani kitarri ettevaatlikult oma kohale tagasi. Kuulsin, kuidas ta oma kaaslasele ütles: „ Ei see nüt onnistu, olen juonut vähän liikaa...“. R. J Mp3 - Kuri Proge live